Inimese eksistentsi teemal on arutletud  tuhandeid aastaid. Vana-Kreeka filosoofid Sokrates, Platon ja Aristoteles lõid inimeksistentsi olemuse kohte ja teaduslike tõendite avastamisega on teadlased välja töötanud ka teooriad. Evolutsiooniline bioloogia ja teaduslikud tõendid ütlevad meile, et kõik inimesed on arenenud ahvisarnastest esivanematest rohkem kui 6 miljonit aastat tagasi Aafrikas.

Sarnaseid omadusi loomadega on meil palju, kuid kinnitatud teaduslikud uuringud bioloogias, psühholoogias ja paleoantropoloogias nendivad,et teatud tunnused on unikaalselt inimlikud. Nendeks on 11 omadust, mis teevad meist inimese.


Top 11 inimese tunnust:

  1. Kõri – meie häälekast, kust tuleb kõnevõime
  2. Õlad – „riidepuu“ tüüpi liiges on kaela suhtes horisontaalselt
  3. Käsi ja vastandlikud pöidlad – suhteliselt pikem ja kaugemal asetsev pöial
  4. Alasti karvutu keha – ainukesed esikloomad, kel on peaaegu karvutu keha
  5. Püstine kehahoiak ja kahel jalal kõndimine
  6. Punastamine
  7. Inimaju
  8. Mõistus: kujutlusvõime, loovus ja ettenägemisevõime
  9. Usk (sh religioon) ja teadlikkus surmast
  10. Jutustamisvõime ja mälu – mälestuste kaudu jutuvestmine tänu epidoosilise mälule, mis arendab inimsuhteid ning loob kultuuri
  11. Biokeemilised ühendid – geen FOXP2 ning inimese rakupinna polüsahhariidiline kate (meie rakupinnal on juures üks hapniku molekul)

Kuid mis meist edasi saab?

Inimese kui liigi tulevik

Inimesed on nii unikaalsed kui ka paradoksaalsed (näilikult vastuolulised ning mõistusvastased). Kuigi me oleme intellektuaalselt, tehnoloogiliselt ja emotsionaalselt kõige arenenumad liigid – kõrge eluiga, võime luua kunsti, ehitame tehisintelligente (nt robotid), reisime kosmosesse, väljendame suurt kangelaslikkust, altruismi (omakasupüüdmatust) ja kaastunnet – kuid teisalt võime olla ka primitiivsed (lihtsakoelised), vägivaldsed, julmad ja ennasthävitavad.


Kasutatud allikad:

Artikkel: Mis teeb meist inimese.